Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina

Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma prof...

Ausführliche Beschreibung

Gespeichert in:
Bibliographische Detailangaben
Veröffentlicht in:Eesti Haridusteaduste Ajakiri. 2017-01, Vol.5 (2), p.80
Hauptverfasser: Sirk, Meidi, Ümarik, Meril, Loogma, Krista, Niglas, Katrin
Format: Artikel
Sprache:est
Online-Zugang:Volltext
Tags: Tag hinzufügen
Keine Tags, Fügen Sie den ersten Tag hinzu!
Beschreibung
Zusammenfassung:Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma professionaalsuse mudelis autonoomia ja koostöö, eristades seejuures piiratud ja avaravaatelist professionaalsust. Artikli eesmärk ongi mõista kutseõpetajate professionaalsust kollegiaalse professionalismi ajajärgul. Analüüs põhineb kõikse küsitlusuuringu andmestikul, mille sihtrühma moodustasid kutseõpetajad. Vastused saadi 501 kutse õpetajalt. Andmete analüüsimisel rakendati klasteranalüüsi, tuginedes Hoyle’i professionaalsuse mudelile. Kutseõpetajate professionaalsust iseloomustava koostöö ulatuse alusel eristus kolm klastrit: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Uurimistulemustest selgus, et esimesse klastrisse kuuluvad õpetajad on teistega võrreldes enam rahul oma töö ja valitud ametiga. PDF Summary
ISSN:2346-562X
DOI:10.12697/eha.2017.5.2.04