Characterization of the temporal variability of Estonian mean precipitation series/ Uks voimalus iseloomustada Eesti sademetereziimi

Values of mean precipitation have been estimated from time series obtained using 15- and 30-day totals of the daily precipitation, measured at 40 stations throughout Estonia over a 45-year period (1961-2005). Six series were studied using different spatially averaged scales. The temporal variability of each series was fitted using an autoregressive and integrated moving-average (ARIMA) model of type IMA(0,1,1). The fitted model was non-stationary but allowed a formal decomposition into a stationary white noise and a non-stationary random walk component. The standard deviation of the stationary component was then used to define a 95% range of variability for the precipitation that divides the distribution into three regimes, a central and two outlying parts. We herein present simple statistics for each of these three regimes. Key words: precipitation, Estonia, ARIMA model, temporal variability. Eesti sademete aegridu, mis on kogutud 15 ja 30 paeva summadena, on uuritud selleks, et leida karakteristikut, mis sademete ulatuse jargi voiks antud maakohta iseloomustada. Selleks on sobitatud statistiline mudel, mis kirjeldab muutlikkuse pikaajalist iseloomu. Sobiva mudeli isearasuseks on asjaolu, et see on vaadeldav kahe lihtsa statistilise protsessi summana. Neist Uks on valge mUra. Tanu sellele saab eraldada statsionaarse ala, mille ulatusse mahub 95% sademete rea vaatlustest. Sellega saame sademete kogumise read tinglikult jagada kolme ossa, millest keskmise jaoks on piisavalt andmeid, et seda statistiliselt iseloomustada. KUlgmised reziimid vastavad suurtele halvetele ja kumbki sisaldab ligikaudu 2,5% vaatlustest. Nende olemasolu on oluline sademete kliima kirjeldamisel, aga nende statistilised karakteristikud on raskesti maaratavad, sest viimaste esinemissagedus on vaike. See tahendab, et statsionaarse osa ulatus ja ekstreemsete sademete hulgad on statistilisest seisukohast kaks eri asja. Suurte halvete esinemissagedust ja jaotust on vaja eraldi uurida, et saada sademete statistilisest iseloomust taielikumat teavet. Statsionaarsest 95% osast nii suuremate kui vaiksemate vaartuste piirkonnas Ule jaavat 2,5% juhtudest voib nimetada erinditeks. ARIMA mudeli rakendamine voimaldab meil maarata ka laved erindite maaramiseks. Need laved tulevad suhteliselt "pehmed" kliima ekstreemumid, sest toeliselt ekstreemsed nahtused asuvad kaugel jaotuse tiibadel. 15-(30-) paevaste sademesummade jaoks on valge mUraga kirjeldatav (statsionaarne) sademehulk suurusjargus 67-80 (1