The crisis of the elite in the cultural criticism made by Estonian student societies in 1937-1940/Eliidi kriis Eesti uliopilasseltside kultuurikriitikas aastail 1937-1940

On vaadeldud, kuidas lahati "eliidi probleemi" Eesti uliopilasseltside kultuurikriitikas aastatel 1937-1940 ehk perioodil, mil ilmus Uliopilasseltside (Vilistlaskogude) Liidu oma haalekandja Akadeemia. Aktiivsete autorite arv ei olnud suur, aga see koosnes Eesti uhiskonnas uldiselt tuntud...

Ausführliche Beschreibung

Gespeichert in:
Bibliographische Detailangaben
Veröffentlicht in:Acta historica Tallinnensia 2010-01, Vol.15 (1), p.105
1. Verfasser: Sepp, Helena
Format: Artikel
Sprache:eng
Online-Zugang:Volltext
Tags: Tag hinzufügen
Keine Tags, Fügen Sie den ersten Tag hinzu!
Beschreibung
Zusammenfassung:On vaadeldud, kuidas lahati "eliidi probleemi" Eesti uliopilasseltside kultuurikriitikas aastatel 1937-1940 ehk perioodil, mil ilmus Uliopilasseltside (Vilistlaskogude) Liidu oma haalekandja Akadeemia. Aktiivsete autorite arv ei olnud suur, aga see koosnes Eesti uhiskonnas uldiselt tuntud ja hinnatud tegelastest: Tartu ulikooli teadlastest-oppejoududest, prokuroridest, staazikatest diplomaatidest ning publitsistidest. Uliopilasseltside debatis olid "eliidi kriisi" kriitilise narratiivi peamisteks sumptomiteks haritlaste voorandumine rahvast ja poliitilise juhtkonna kriis. Samuti tekitas meeleharmi olukord, et seltside liikmed ja nende demokraatlikud pohimotted kaotasid "vaikiva oleku" uhiskonnas positsioone korporantidele. Paljude autorite jargi olid haritlaskonna probleemide oluliseks halliks just uliopilaskorporatsioonid oma ebademokraatliku vaimuga: nende liikmed olid vaidetavalt esialgu poliitiliselt passiivsed, seejarel laksid nad kaasa vabadussojalaste liikumisega ja lopuks toetasid nad autoritaarset reziimi materiaalsetel kaalutlustel. Intiimorganisatsioonid ja uliopilaspolve mojud olid artiklites uldiselt kesksel kohal. Eesmargiks pidi olema rahvalahedase ja poliitiliselt orienteerumisvoimelise haritlaskonna kasvatamine.
ISSN:1406-2925
DOI:10.3176/hist.2010.1.05