Evidence of pollen and plant macroremains from the sediments of suburban area of medieval Tartu/Oietolmu ja taimsete makrojaanuste vordlev analuus keskaegse Tartu eeslinna alalt

Pollen and plant macrofossil analyses were carried out in the suburban area of medieval Tartu (Estonia) in connection with archaeological rescue excavations on the building site of Postimaja (Post Office) in 1990.1994. Several soil samples were taken from natural and archaeological layers of the profile [4/i.sup.1] to reconstruct the local environment before and during medieval and early modern habitation of the area. The richest plant micro- and macrofossil material was obtained from the layers dated to the 14th century. Long-term landscape changes are documented by pollen diagram indicating a transformation of the landscape type from natural to urban one. A list comparing and summarizing the pollen and macrofossil taxa is given to see how the plant communities are recorded in the results of different methods. Aastatel 1990-1994 juhatas arheoloog Mare Aun paastekaevamisi keskaegse Tartu eeslinna alale (joon 1) jaaval Postimaja ehituskrundil. 1994. aasta mais vottis Ulle Sillasoo kaevamiste kaigus paljastunud looduslikust ja kultuurkihist paleobotaanilisi proove asustuse-eelsete loodusolude taastamiseks ning inimtegevusega kaasnevate muutuste leidmiseks. Kui taimsete makrojaanuste analuus oli tol ajal linnaarheoloogias kullaltki levinud praktika (Sillasoo 1997; 2005), siis oietolmuanal uusi rakendati vaga harva (Kihno 1995a). Seega on kaesolev taimsete makroja mikrojaanuste vordlev analuus Postimaja kaevamiste profiilist [4/i.sup.1] Eestis omas vallas uks esimesi (joon 2). Profiil [4/i.sup.1] (joon 3) algas liival lasuva pruuni turba ja mustja leiuaineseta pinnasega, millest voeti vastavalt proovid F, E ning D (tabel 1). Looduslikke kihte kattis puutukke sisaldav segatud orgaanikarikas pinnas (proovid C ja B) ning soese liiva kihid (proov A). Profiili ulemise osa moodustasid rusuviirg ja taitekiht. Taimsete makrojaanuste analuusil leiti jalgi 80 taksoni esinemisest. Detailne ulevaade makrojaanuste leviku ja ruhmitumise kohta on esitatud tabelis 2. Oietolmuanal uusi andmed on esitatud diagrammina (joon 4), kus on eraldatud kolm kohalikku oietolmutsooni (LPAZ 1, LPAZ 2, LPAZ 3). Loodusliku ja kultuurkihi oietolmuspektrid eristuvad teineteisest selgelt, peegeldades muutust suletud kooslustest avatud kooslusteks. Eri komplekside sektordiagrammidest (joon 6) selgub, et koige paremini valjendab taimkatte muutusi puude-poosaste (AP) ja rohttaimede (NAP) oietolmu omavaheline suhe. Kui alumises settekompleksis domineerivad puude oietolm ja sonajalgtaimede eosed, si