The order between productivity and non-productivity – are Livonian frequentative verbs derivatives or lexicalised?
This paper takes a look at productive part of derivation of verbs in Finnic languages, frequentative verbs that have an l-derivational suffix in Livonian and how they occur and are constructed. The research is based on data of 15 different l-suffix verbs. The paper investigates how formally frequent...
Gespeichert in:
Veröffentlicht in: | Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 2014-07, Vol.5 (1), p.91-116 |
---|---|
1. Verfasser: | |
Format: | Artikel |
Sprache: | eng |
Schlagworte: | |
Online-Zugang: | Volltext |
Tags: |
Tag hinzufügen
Keine Tags, Fügen Sie den ersten Tag hinzu!
|
Zusammenfassung: | This paper takes a look at productive part of derivation of verbs in Finnic languages, frequentative verbs that have an l-derivational suffix in Livonian and how they occur and are constructed. The research is based on data of 15 different l-suffix verbs. The paper investigates how formally frequentative verbs are constructed in Livonian and if they are frequentative in their meaning. An essential criterion to interpret a verb as a derivative is that it has a derivational base, typically an underived word stem, and the paper attempts to find out if Livonian l-suffix verbs have one. Additionally, the paper aims to study if frequentative derivation is still productive in Livonian and to what degree frequentative l-derivatives have been lexicalised. Also other Finnic languages are taken into consideration when examining the derivational base and distribution for Livonian l-suffix verbs.Kokkuvõte. Santra Jantunen: Piir produktiivsuse ja mitteproduktiivsuse vahel – kas liivi keele frekventatiivverbid on derivatiivsed või leksikaliseerunud? Artikkel vaatleb läänemeresoome keeltes produktiivset verbituletuse osa, frekventatiivseid l-tuletisi liivi keeles, kuidas nad esinevad ja on moodustatud. Uurimus põhineb andmetel 15 l-liitega verbi kohta. Artiklis jälgitakse, kuidas vormiliselt frekventatiivsed verbid on liivi keeles moodustatud ning kas need on frekventatiivid ka tähenduse poolest. Oluliseks kriteeriumiks verbi määratlemisel tuletisena on selle tuletusaluse olemasolu; artiklis püütakse selgitada, kas liivi l-liitelistel verbidel on alustüvi. Lisaks on artikli eesmärgiks uurida, kas frekventatiivide tuletamine on veel produktiivne liivi keeles ja millisel määral on frekventatiivsed l-tuletised leksikaliseerunud. Samuti on arvesse võetud teisi läänemeresoome keeli, uurides liivi l-tuletisega verbide tuletusaluseid ja levikut.Märksõnad: liivi keel, läänemeresoome keeled, verbituletus, frekventatiivid, produktiivsus, leksikaliseerumineKubbõvõttõks. Santra Jantunen: Produktīvit ja äbproduktīvit vaili rubīž: või līvõ kīel frekventatīvtīemizsõnād ātõ derivatīvizt agā sõnāviļļõ lǟnõd? Kēra tuņšlõb mūši vāldamiersūomõ kēļši produktīvizt tīemizsõnātultõks jaggõ, īžkiz frekventatīvidi l-tultõkši līvõ kīelsõ, nänt jeddõtulmizt kui ne ātõ vīţõd. Tuņšlõks alīzõks ātõ tietõd iļ 15 l-tīedõksõks tīemizsõnā. Kēras vaņţlõb, kui frekventatīvõd tīemizsõnād formõd ātõ līvõ kīels vīţõd ja või ne ātõ frekventatīvõd ka tǟntõks pūolst. Tīemizsõnā vizāks tīemizõks um tǟdzi täm tultõk |
---|---|
ISSN: | 1736-8987 2228-1339 |
DOI: | 10.12697/jeful.2014.5.1.06 |