Garlieb Merkeli käsitlus alglepingust ja selle kehtivusest pärisorjuse kaotamisel Balti provintsides

Kokkuvote. Artiklis on lahema vaatluse alla voetud Garlieb Merkeli kasitlus alglepingust (Urvertrag), mida Merkel motestas uhiskonnaelu oigusliku alusena ja mis kehtestas koigi inimeste oiguse inimlikule kohtlemisele. Kuigi Merkel pidas alglepingut uldinimlikuks, ei kehtinud see tema kaasajal Balti provintsides. Seeparast kutsus Merkel ules alglepingut taas kehtima panema. Merkel tugines alglepingust kirjutades Jean-Jacques Rousseau ideedele, kuigi tema tolgendus Rousseau teoreetilise motte rakendamisel Liivimaa parisorjust kritiseerides ja reformiettepanekuid tehes on kullaltki vaba. Merkeli meelest seostus algleping tugevalt varase inimoiguste kontseptsiooniga, samas ei valistanud algleping vallutusoiguse legitiimsust. Viimasega naitas Merkel oma toetust seni kehtinud maaomandisuhete jatkumisele ka parast talupoegade parisorjusest vabastamist. Marksonad: parisorjuse kaotamine, uhiskondliku lepingu teooria, inimoigused, vallutusoigus, Garlieb Merkel, Jean-Jacques Rousseau, David Hume