FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS

Whilst the practice of cremation first emerged and spread in the East Baltic region during the 2nd-1st millennium BC, non-cremation burials in both barrows and flat cemeteries continued to exist in parallel or the inhumation custom was first replaced by cremations until, at the end of the Pre-Roman...

Ausführliche Beschreibung

Gespeichert in:
Bibliographische Detailangaben
Veröffentlicht in:Eesti Arheoloogia Ajakiri 2022-12, Vol.26 (2), p.157
1. Verfasser: Muradian, Lijana
Format: Artikel
Sprache:eng
Schlagworte:
Online-Zugang:Volltext
Tags: Tag hinzufügen
Keine Tags, Fügen Sie den ersten Tag hinzu!
container_end_page
container_issue 2
container_start_page 157
container_title Eesti Arheoloogia Ajakiri
container_volume 26
creator Muradian, Lijana
description Whilst the practice of cremation first emerged and spread in the East Baltic region during the 2nd-1st millennium BC, non-cremation burials in both barrows and flat cemeteries continued to exist in parallel or the inhumation custom was first replaced by cremations until, at the end of the Pre-Roman Iron Age, inhumation became the dominant burial custom. Barrows were the main type of burial monument in western Lithuania through the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age, even during the transition from cremation to inhumation. The emergence of cremation led to a decrease in grave goods, which, combined with variations in the structure of the mounds and stone arrangements associated with cremation burials and the placement of graves inside or outside the barrow, left the typological method alone incapable of determining the beginning and duration of the cremation custom. Therefore, the AMS [.sup.14]C method was applied for the first time to date cremated bones from barrows in western Lithuania. This article presents twelve AMS [.sup.14]C dates yielded from a range of different barrows and graves in the following barrow cemeteries: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai, and Gintarai. The data was used to determine the duration of the cremation custom practiced in these barrows, and to identify chronological variations between different types of graves found within. The results indicate that cremation was practiced from the 9th-6th century BC to the 4th-2nd century BC. Comparison of AMS [.sup.14]C data from differently arranged cremation graves suggests that collective burials in barrows, burials outside the external stone circle of the barrow, and individual barrows for a single deceased could have co-existed. Uuringus esitatakse kaksteist AMS radiosusinikdateeringut erinevatest kaabaskalmistutest Laane-Leedus: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai. Need on esimesed AMS radiosusinikdateeringud, mis on saadud Leedu pronksiaja ja eelrooma rauaaja kaabaste poletusmatustest. Tulemusi kasutati selleks, et maarata kindlaks poletatult matmise kombe kestus nendes kalmetes ning selgitada valja, kas esineb kronoloogilisi erinevusi eri liiki matuste vahel. Dateeringud tehti Vilniuse Ulikooli Fuusikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse radiosusiniku laboratooriumis ning tulemuste kalibreerimisel kasutati OxCal 4.4.4 tarkvara (toenaosusega 95,4%) ja IntCal13 graafikat (Reimer et al. 2020). Statistiliste vordluste tegemiseks kasutati OxCal 4.4.
doi_str_mv 10.3176/arch.2022.2.03
format Article
fullrecord <record><control><sourceid>gale</sourceid><recordid>TN_cdi_gale_infotracmisc_A730613267</recordid><sourceformat>XML</sourceformat><sourcesystem>PC</sourcesystem><galeid>A730613267</galeid><sourcerecordid>A730613267</sourcerecordid><originalsourceid>FETCH-LOGICAL-g677-fe8ea2aaeeeda3b9c53d7ed81e5b1aa42258e4dc72c45496ef420a6ef04e563c3</originalsourceid><addsrcrecordid>eNptj8tv1DAQxoMEEqUgbpxH4pw0sfPY7W12M7s1dezKD1UCocpNnLKoD9TA_48LHEBCPoznm5nfN5Nl76qy4FXXnoTH8UvBSsYKVpT8eXZU1WWbszXnL7NXy_K1LFPOm6Nnb3fCWAc4WPhULD--FVX9eQs9OqH2oHewMVp9JEDVw4Wh3OgBFYgkAu4JtoYGdNTDRiuysEtl2KAx-tKCUHBJ1pFRIIU786gEnoIh66Wzv4BCpWqiuuSm1YlEVJRLot4nL63OrcjhAwKRNDr5gkGPmIRzxA0mMlxo-TTse5De9wRkxUCKntYnMmIQ6f_vZflA5HQv5Ck4L2nwNi2fkE7LPane29fZizncLvHNn3icuR257Vku9V5sUeY3bdflc1zFwEKIMU6BX6_Hhk9dnFZVbK6rEGrGmlWsp7FjY93U6zbONStDCmUdm5aP_Dh7_xt7E27j1eF-fvj-GMa7wzJeYcfLtuKs7VJX8Z-u9KZ4dxgf7uN8SPpfAz8BcXaLOw</addsrcrecordid><sourcetype>Aggregation Database</sourcetype><iscdi>true</iscdi><recordtype>article</recordtype></control><display><type>article</type><title>FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS</title><source>DOAJ Directory of Open Access Journals</source><source>Free E- Journals</source><creator>Muradian, Lijana</creator><creatorcontrib>Muradian, Lijana</creatorcontrib><description>Whilst the practice of cremation first emerged and spread in the East Baltic region during the 2nd-1st millennium BC, non-cremation burials in both barrows and flat cemeteries continued to exist in parallel or the inhumation custom was first replaced by cremations until, at the end of the Pre-Roman Iron Age, inhumation became the dominant burial custom. Barrows were the main type of burial monument in western Lithuania through the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age, even during the transition from cremation to inhumation. The emergence of cremation led to a decrease in grave goods, which, combined with variations in the structure of the mounds and stone arrangements associated with cremation burials and the placement of graves inside or outside the barrow, left the typological method alone incapable of determining the beginning and duration of the cremation custom. Therefore, the AMS [.sup.14]C method was applied for the first time to date cremated bones from barrows in western Lithuania. This article presents twelve AMS [.sup.14]C dates yielded from a range of different barrows and graves in the following barrow cemeteries: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai, and Gintarai. The data was used to determine the duration of the cremation custom practiced in these barrows, and to identify chronological variations between different types of graves found within. The results indicate that cremation was practiced from the 9th-6th century BC to the 4th-2nd century BC. Comparison of AMS [.sup.14]C data from differently arranged cremation graves suggests that collective burials in barrows, burials outside the external stone circle of the barrow, and individual barrows for a single deceased could have co-existed. Uuringus esitatakse kaksteist AMS radiosusinikdateeringut erinevatest kaabaskalmistutest Laane-Leedus: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai. Need on esimesed AMS radiosusinikdateeringud, mis on saadud Leedu pronksiaja ja eelrooma rauaaja kaabaste poletusmatustest. Tulemusi kasutati selleks, et maarata kindlaks poletatult matmise kombe kestus nendes kalmetes ning selgitada valja, kas esineb kronoloogilisi erinevusi eri liiki matuste vahel. Dateeringud tehti Vilniuse Ulikooli Fuusikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse radiosusiniku laboratooriumis ning tulemuste kalibreerimisel kasutati OxCal 4.4.4 tarkvara (toenaosusega 95,4%) ja IntCal13 graafikat (Reimer et al. 2020). Statistiliste vordluste tegemiseks kasutati OxCal 4.4.4 Combine-funktsiooni ning poletusmatuste traditsiooni kestuse arvutamisel sama programmi Sequence -funktsiooni. Dateerimiseks voeti proovid tugevasti (ule 600 [degrees]C) poletatud kolju- voi diafuusitukkidest, mis olid nii sise- kui ka valispinnal polenud valgeks (joonis 2). Kokku teatakse Leedus u 50 pronksiaega ja eelrooma rauaaega dateeritud matmispaika (Merkevicius 2014), kuid nende levik on ebauhtlane: enamik kalmetest paikneb maa laaneosas (joonis 1). Tolleaegsed poletusmatustega kaapad koonduvadki peamiselt vaid Laane-Leedusse (17 ruhma) ning kujutavad endast olulist muutust vorreldes neoliitikumis levinud laibamatustega maahaudades (Zukauskaite 2007; Piliciauskas 2018). Laane-Leedu kaapad voivad uksteisest erineda oma ehituse ning matuste paiknemise poolest (tabel 1): esineb nii kollektiivmatustega kui ka uksikmatustega kaapaid ning ka selliseid kohti, kus surnud on maetud kaapa kivi ringist valjapoole. Poletusmatmise traditsiooni levikuga kaasnes hauapanuste arvu vahenemine. Tegelikult ei sisalda valdav enamik Leedu pronksi- ja eelrooma rauaaja poletusmatustest uldse mingeid leide. Hauapanuste vaike arv ning vanemate esemete kasuta mine matmisrituaalides on seni tosiselt raskendanud kalmete usutava kronoloogia valjaselgitamist. Osa poletusmatuseid paigutati urnidesse. Poletatud luid sisaldavad urnid olid kas tasandatud pindadega, varbitud voi riibitud pindadega (joonis 3). Kurmaiciai 5. (4.) kaapa 1. matuse urn oli varbitud pindadega, Egliskesi 5. kaapa 3. matuse urni pinnad olid aga enamjaolt tasandatud, kuigi mones osas riibitud. Samas oli molema urni savikoostis uhesugune ja sisaldas kivipurdu. Tasandatud pindadega urni katked avastati ka Gintarai kaapa korval ning Sudenai 5. kaapa 1. matuses. Varbitud pinnaga urne taheldati Kurmaiciai 8. (3.) kaapas ning Slikiai 1. kaapa 2. matuses. Radiosusinikdateeringud on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4. Enamik dateeringuid langeb ajavahemikku 800-400 eKr, s.o nn Hallstati kalibreerimisplatoole, mis ei voimalda jalgida kaapamatuste traditsiooni evolutsiooni selle perioodi sees. Hulk toendeid osutab siiski sellele, et erinevad kalmekonstruktsioonid ja matmisviisid (individuaalsed, kollektiivsed ja kaapavalised matused) voisid esineda samaaegselt. Seetottu voivad seesugused variatsioonid peegeldada pigem sotsiaalseid, ideoloogilisi voi usundilisi erinevusi ja mitte niivord kronoloogilisi. Poletatud luude radiosusinikdateeringud Laane-Leedu kaabastes sobivad hasti kokku teiste arheoloogiliste andmetega. Kui muuhulgas selgus, et Kveciai 2. kaapa 1. matus kuulub radiosusinkdateeringu alusel perioodi 1047-1260 pKr, siis sobis see kokku teise matusega, mille vois hauapanuste pohjal dateerida 10.-11. sajandisse. Need leiud naitavad, et vanu matmiskohti ja kaapaid voidi matmiseks kasutada ka aastatuhandeid hiljem. Nahtavasti kujutati kaabast lulina elavate inimeste ja nende kaugete esivanemate vahel, mis sumboliseeris selliselt kogukondlikku identiteeti. Hilisemaid haudu on avastatud ka Kurmaiciai, Padvariai ja Sudenai kaa-baskalmistutes. OxCal 4.4.4 programmi Sequence -funktsiooni kasutati poletusmatuste ajalise raamistuse maaramiseks kaabastes, oletades, et saadud daatumite hulgas oli nii koige varasem kui ka koige hilisem ajamaarang. Tulemused naitasid, et surnute poletamine algas Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai kalmistuil ajavahemikus 860-565 eKr ning jatkus kuni ajavahemikuni 383-151 eKr (joonis 5). Mujalt Leedus on saadud kuus radiosusinikdateeringut poletusmatustest maahaudadega kalmistutelt (Tamulynas 2004; Piliciauskas 2012; Vengalis et al. 2020). Nende pohjal voib oelda, et poletatult matmise traditsioon levis Leedus tegelikult juba varem, so 12.-9. sajan dil eKr. Seda ajajoont voib tulevikus tapsustada uute radio susinkdateeringutega nii kaabastest kui ka maahaudadega kalmistutelt.</description><identifier>ISSN: 1406-2933</identifier><identifier>DOI: 10.3176/arch.2022.2.03</identifier><language>eng</language><publisher>Estonian Academy Publishers</publisher><subject>Cremation ; History ; Mortuary practice</subject><ispartof>Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2022-12, Vol.26 (2), p.157</ispartof><rights>COPYRIGHT 2022 Estonian Academy Publishers</rights><lds50>peer_reviewed</lds50><woscitedreferencessubscribed>false</woscitedreferencessubscribed></display><links><openurl>$$Topenurl_article</openurl><openurlfulltext>$$Topenurlfull_article</openurlfulltext><thumbnail>$$Tsyndetics_thumb_exl</thumbnail><link.rule.ids>314,776,780,860,27901,27902</link.rule.ids></links><search><creatorcontrib>Muradian, Lijana</creatorcontrib><title>FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS</title><title>Eesti Arheoloogia Ajakiri</title><description>Whilst the practice of cremation first emerged and spread in the East Baltic region during the 2nd-1st millennium BC, non-cremation burials in both barrows and flat cemeteries continued to exist in parallel or the inhumation custom was first replaced by cremations until, at the end of the Pre-Roman Iron Age, inhumation became the dominant burial custom. Barrows were the main type of burial monument in western Lithuania through the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age, even during the transition from cremation to inhumation. The emergence of cremation led to a decrease in grave goods, which, combined with variations in the structure of the mounds and stone arrangements associated with cremation burials and the placement of graves inside or outside the barrow, left the typological method alone incapable of determining the beginning and duration of the cremation custom. Therefore, the AMS [.sup.14]C method was applied for the first time to date cremated bones from barrows in western Lithuania. This article presents twelve AMS [.sup.14]C dates yielded from a range of different barrows and graves in the following barrow cemeteries: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai, and Gintarai. The data was used to determine the duration of the cremation custom practiced in these barrows, and to identify chronological variations between different types of graves found within. The results indicate that cremation was practiced from the 9th-6th century BC to the 4th-2nd century BC. Comparison of AMS [.sup.14]C data from differently arranged cremation graves suggests that collective burials in barrows, burials outside the external stone circle of the barrow, and individual barrows for a single deceased could have co-existed. Uuringus esitatakse kaksteist AMS radiosusinikdateeringut erinevatest kaabaskalmistutest Laane-Leedus: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai. Need on esimesed AMS radiosusinikdateeringud, mis on saadud Leedu pronksiaja ja eelrooma rauaaja kaabaste poletusmatustest. Tulemusi kasutati selleks, et maarata kindlaks poletatult matmise kombe kestus nendes kalmetes ning selgitada valja, kas esineb kronoloogilisi erinevusi eri liiki matuste vahel. Dateeringud tehti Vilniuse Ulikooli Fuusikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse radiosusiniku laboratooriumis ning tulemuste kalibreerimisel kasutati OxCal 4.4.4 tarkvara (toenaosusega 95,4%) ja IntCal13 graafikat (Reimer et al. 2020). Statistiliste vordluste tegemiseks kasutati OxCal 4.4.4 Combine-funktsiooni ning poletusmatuste traditsiooni kestuse arvutamisel sama programmi Sequence -funktsiooni. Dateerimiseks voeti proovid tugevasti (ule 600 [degrees]C) poletatud kolju- voi diafuusitukkidest, mis olid nii sise- kui ka valispinnal polenud valgeks (joonis 2). Kokku teatakse Leedus u 50 pronksiaega ja eelrooma rauaaega dateeritud matmispaika (Merkevicius 2014), kuid nende levik on ebauhtlane: enamik kalmetest paikneb maa laaneosas (joonis 1). Tolleaegsed poletusmatustega kaapad koonduvadki peamiselt vaid Laane-Leedusse (17 ruhma) ning kujutavad endast olulist muutust vorreldes neoliitikumis levinud laibamatustega maahaudades (Zukauskaite 2007; Piliciauskas 2018). Laane-Leedu kaapad voivad uksteisest erineda oma ehituse ning matuste paiknemise poolest (tabel 1): esineb nii kollektiivmatustega kui ka uksikmatustega kaapaid ning ka selliseid kohti, kus surnud on maetud kaapa kivi ringist valjapoole. Poletusmatmise traditsiooni levikuga kaasnes hauapanuste arvu vahenemine. Tegelikult ei sisalda valdav enamik Leedu pronksi- ja eelrooma rauaaja poletusmatustest uldse mingeid leide. Hauapanuste vaike arv ning vanemate esemete kasuta mine matmisrituaalides on seni tosiselt raskendanud kalmete usutava kronoloogia valjaselgitamist. Osa poletusmatuseid paigutati urnidesse. Poletatud luid sisaldavad urnid olid kas tasandatud pindadega, varbitud voi riibitud pindadega (joonis 3). Kurmaiciai 5. (4.) kaapa 1. matuse urn oli varbitud pindadega, Egliskesi 5. kaapa 3. matuse urni pinnad olid aga enamjaolt tasandatud, kuigi mones osas riibitud. Samas oli molema urni savikoostis uhesugune ja sisaldas kivipurdu. Tasandatud pindadega urni katked avastati ka Gintarai kaapa korval ning Sudenai 5. kaapa 1. matuses. Varbitud pinnaga urne taheldati Kurmaiciai 8. (3.) kaapas ning Slikiai 1. kaapa 2. matuses. Radiosusinikdateeringud on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4. Enamik dateeringuid langeb ajavahemikku 800-400 eKr, s.o nn Hallstati kalibreerimisplatoole, mis ei voimalda jalgida kaapamatuste traditsiooni evolutsiooni selle perioodi sees. Hulk toendeid osutab siiski sellele, et erinevad kalmekonstruktsioonid ja matmisviisid (individuaalsed, kollektiivsed ja kaapavalised matused) voisid esineda samaaegselt. Seetottu voivad seesugused variatsioonid peegeldada pigem sotsiaalseid, ideoloogilisi voi usundilisi erinevusi ja mitte niivord kronoloogilisi. Poletatud luude radiosusinikdateeringud Laane-Leedu kaabastes sobivad hasti kokku teiste arheoloogiliste andmetega. Kui muuhulgas selgus, et Kveciai 2. kaapa 1. matus kuulub radiosusinkdateeringu alusel perioodi 1047-1260 pKr, siis sobis see kokku teise matusega, mille vois hauapanuste pohjal dateerida 10.-11. sajandisse. Need leiud naitavad, et vanu matmiskohti ja kaapaid voidi matmiseks kasutada ka aastatuhandeid hiljem. Nahtavasti kujutati kaabast lulina elavate inimeste ja nende kaugete esivanemate vahel, mis sumboliseeris selliselt kogukondlikku identiteeti. Hilisemaid haudu on avastatud ka Kurmaiciai, Padvariai ja Sudenai kaa-baskalmistutes. OxCal 4.4.4 programmi Sequence -funktsiooni kasutati poletusmatuste ajalise raamistuse maaramiseks kaabastes, oletades, et saadud daatumite hulgas oli nii koige varasem kui ka koige hilisem ajamaarang. Tulemused naitasid, et surnute poletamine algas Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai kalmistuil ajavahemikus 860-565 eKr ning jatkus kuni ajavahemikuni 383-151 eKr (joonis 5). Mujalt Leedus on saadud kuus radiosusinikdateeringut poletusmatustest maahaudadega kalmistutelt (Tamulynas 2004; Piliciauskas 2012; Vengalis et al. 2020). Nende pohjal voib oelda, et poletatult matmise traditsioon levis Leedus tegelikult juba varem, so 12.-9. sajan dil eKr. Seda ajajoont voib tulevikus tapsustada uute radio susinkdateeringutega nii kaabastest kui ka maahaudadega kalmistutelt.</description><subject>Cremation</subject><subject>History</subject><subject>Mortuary practice</subject><issn>1406-2933</issn><fulltext>true</fulltext><rsrctype>article</rsrctype><creationdate>2022</creationdate><recordtype>article</recordtype><sourceid/><recordid>eNptj8tv1DAQxoMEEqUgbpxH4pw0sfPY7W12M7s1dezKD1UCocpNnLKoD9TA_48LHEBCPoznm5nfN5Nl76qy4FXXnoTH8UvBSsYKVpT8eXZU1WWbszXnL7NXy_K1LFPOm6Nnb3fCWAc4WPhULD--FVX9eQs9OqH2oHewMVp9JEDVw4Wh3OgBFYgkAu4JtoYGdNTDRiuysEtl2KAx-tKCUHBJ1pFRIIU786gEnoIh66Wzv4BCpWqiuuSm1YlEVJRLot4nL63OrcjhAwKRNDr5gkGPmIRzxA0mMlxo-TTse5De9wRkxUCKntYnMmIQ6f_vZflA5HQv5Ck4L2nwNi2fkE7LPane29fZizncLvHNn3icuR257Vku9V5sUeY3bdflc1zFwEKIMU6BX6_Hhk9dnFZVbK6rEGrGmlWsp7FjY93U6zbONStDCmUdm5aP_Dh7_xt7E27j1eF-fvj-GMa7wzJeYcfLtuKs7VJX8Z-u9KZ4dxgf7uN8SPpfAz8BcXaLOw</recordid><startdate>20221201</startdate><enddate>20221201</enddate><creator>Muradian, Lijana</creator><general>Estonian Academy Publishers</general><scope/></search><sort><creationdate>20221201</creationdate><title>FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS</title><author>Muradian, Lijana</author></sort><facets><frbrtype>5</frbrtype><frbrgroupid>cdi_FETCH-LOGICAL-g677-fe8ea2aaeeeda3b9c53d7ed81e5b1aa42258e4dc72c45496ef420a6ef04e563c3</frbrgroupid><rsrctype>articles</rsrctype><prefilter>articles</prefilter><language>eng</language><creationdate>2022</creationdate><topic>Cremation</topic><topic>History</topic><topic>Mortuary practice</topic><toplevel>peer_reviewed</toplevel><toplevel>online_resources</toplevel><creatorcontrib>Muradian, Lijana</creatorcontrib><jtitle>Eesti Arheoloogia Ajakiri</jtitle></facets><delivery><delcategory>Remote Search Resource</delcategory><fulltext>fulltext</fulltext></delivery><addata><au>Muradian, Lijana</au><format>journal</format><genre>article</genre><ristype>JOUR</ristype><atitle>FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS</atitle><jtitle>Eesti Arheoloogia Ajakiri</jtitle><date>2022-12-01</date><risdate>2022</risdate><volume>26</volume><issue>2</issue><spage>157</spage><pages>157-</pages><issn>1406-2933</issn><abstract>Whilst the practice of cremation first emerged and spread in the East Baltic region during the 2nd-1st millennium BC, non-cremation burials in both barrows and flat cemeteries continued to exist in parallel or the inhumation custom was first replaced by cremations until, at the end of the Pre-Roman Iron Age, inhumation became the dominant burial custom. Barrows were the main type of burial monument in western Lithuania through the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age, even during the transition from cremation to inhumation. The emergence of cremation led to a decrease in grave goods, which, combined with variations in the structure of the mounds and stone arrangements associated with cremation burials and the placement of graves inside or outside the barrow, left the typological method alone incapable of determining the beginning and duration of the cremation custom. Therefore, the AMS [.sup.14]C method was applied for the first time to date cremated bones from barrows in western Lithuania. This article presents twelve AMS [.sup.14]C dates yielded from a range of different barrows and graves in the following barrow cemeteries: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai, and Gintarai. The data was used to determine the duration of the cremation custom practiced in these barrows, and to identify chronological variations between different types of graves found within. The results indicate that cremation was practiced from the 9th-6th century BC to the 4th-2nd century BC. Comparison of AMS [.sup.14]C data from differently arranged cremation graves suggests that collective burials in barrows, burials outside the external stone circle of the barrow, and individual barrows for a single deceased could have co-existed. Uuringus esitatakse kaksteist AMS radiosusinikdateeringut erinevatest kaabaskalmistutest Laane-Leedus: Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai. Need on esimesed AMS radiosusinikdateeringud, mis on saadud Leedu pronksiaja ja eelrooma rauaaja kaabaste poletusmatustest. Tulemusi kasutati selleks, et maarata kindlaks poletatult matmise kombe kestus nendes kalmetes ning selgitada valja, kas esineb kronoloogilisi erinevusi eri liiki matuste vahel. Dateeringud tehti Vilniuse Ulikooli Fuusikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse radiosusiniku laboratooriumis ning tulemuste kalibreerimisel kasutati OxCal 4.4.4 tarkvara (toenaosusega 95,4%) ja IntCal13 graafikat (Reimer et al. 2020). Statistiliste vordluste tegemiseks kasutati OxCal 4.4.4 Combine-funktsiooni ning poletusmatuste traditsiooni kestuse arvutamisel sama programmi Sequence -funktsiooni. Dateerimiseks voeti proovid tugevasti (ule 600 [degrees]C) poletatud kolju- voi diafuusitukkidest, mis olid nii sise- kui ka valispinnal polenud valgeks (joonis 2). Kokku teatakse Leedus u 50 pronksiaega ja eelrooma rauaaega dateeritud matmispaika (Merkevicius 2014), kuid nende levik on ebauhtlane: enamik kalmetest paikneb maa laaneosas (joonis 1). Tolleaegsed poletusmatustega kaapad koonduvadki peamiselt vaid Laane-Leedusse (17 ruhma) ning kujutavad endast olulist muutust vorreldes neoliitikumis levinud laibamatustega maahaudades (Zukauskaite 2007; Piliciauskas 2018). Laane-Leedu kaapad voivad uksteisest erineda oma ehituse ning matuste paiknemise poolest (tabel 1): esineb nii kollektiivmatustega kui ka uksikmatustega kaapaid ning ka selliseid kohti, kus surnud on maetud kaapa kivi ringist valjapoole. Poletusmatmise traditsiooni levikuga kaasnes hauapanuste arvu vahenemine. Tegelikult ei sisalda valdav enamik Leedu pronksi- ja eelrooma rauaaja poletusmatustest uldse mingeid leide. Hauapanuste vaike arv ning vanemate esemete kasuta mine matmisrituaalides on seni tosiselt raskendanud kalmete usutava kronoloogia valjaselgitamist. Osa poletusmatuseid paigutati urnidesse. Poletatud luid sisaldavad urnid olid kas tasandatud pindadega, varbitud voi riibitud pindadega (joonis 3). Kurmaiciai 5. (4.) kaapa 1. matuse urn oli varbitud pindadega, Egliskesi 5. kaapa 3. matuse urni pinnad olid aga enamjaolt tasandatud, kuigi mones osas riibitud. Samas oli molema urni savikoostis uhesugune ja sisaldas kivipurdu. Tasandatud pindadega urni katked avastati ka Gintarai kaapa korval ning Sudenai 5. kaapa 1. matuses. Varbitud pinnaga urne taheldati Kurmaiciai 8. (3.) kaapas ning Slikiai 1. kaapa 2. matuses. Radiosusinikdateeringud on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4. Enamik dateeringuid langeb ajavahemikku 800-400 eKr, s.o nn Hallstati kalibreerimisplatoole, mis ei voimalda jalgida kaapamatuste traditsiooni evolutsiooni selle perioodi sees. Hulk toendeid osutab siiski sellele, et erinevad kalmekonstruktsioonid ja matmisviisid (individuaalsed, kollektiivsed ja kaapavalised matused) voisid esineda samaaegselt. Seetottu voivad seesugused variatsioonid peegeldada pigem sotsiaalseid, ideoloogilisi voi usundilisi erinevusi ja mitte niivord kronoloogilisi. Poletatud luude radiosusinikdateeringud Laane-Leedu kaabastes sobivad hasti kokku teiste arheoloogiliste andmetega. Kui muuhulgas selgus, et Kveciai 2. kaapa 1. matus kuulub radiosusinkdateeringu alusel perioodi 1047-1260 pKr, siis sobis see kokku teise matusega, mille vois hauapanuste pohjal dateerida 10.-11. sajandisse. Need leiud naitavad, et vanu matmiskohti ja kaapaid voidi matmiseks kasutada ka aastatuhandeid hiljem. Nahtavasti kujutati kaabast lulina elavate inimeste ja nende kaugete esivanemate vahel, mis sumboliseeris selliselt kogukondlikku identiteeti. Hilisemaid haudu on avastatud ka Kurmaiciai, Padvariai ja Sudenai kaa-baskalmistutes. OxCal 4.4.4 programmi Sequence -funktsiooni kasutati poletusmatuste ajalise raamistuse maaramiseks kaabastes, oletades, et saadud daatumite hulgas oli nii koige varasem kui ka koige hilisem ajamaarang. Tulemused naitasid, et surnute poletamine algas Egliskiai, Kurmaiciai, Kveciai, Sudenai, Slikiai ja Gintarai kalmistuil ajavahemikus 860-565 eKr ning jatkus kuni ajavahemikuni 383-151 eKr (joonis 5). Mujalt Leedus on saadud kuus radiosusinikdateeringut poletusmatustest maahaudadega kalmistutelt (Tamulynas 2004; Piliciauskas 2012; Vengalis et al. 2020). Nende pohjal voib oelda, et poletatult matmise traditsioon levis Leedus tegelikult juba varem, so 12.-9. sajan dil eKr. Seda ajajoont voib tulevikus tapsustada uute radio susinkdateeringutega nii kaabastest kui ka maahaudadega kalmistutelt.</abstract><pub>Estonian Academy Publishers</pub><doi>10.3176/arch.2022.2.03</doi></addata></record>
fulltext fulltext
identifier ISSN: 1406-2933
ispartof Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2022-12, Vol.26 (2), p.157
issn 1406-2933
language eng
recordid cdi_gale_infotracmisc_A730613267
source DOAJ Directory of Open Access Journals; Free E- Journals
subjects Cremation
History
Mortuary practice
title FIRST AMS [.sup.14]C DATING OF BRONZE AND PRE-ROMAN IRON AGE CREMATED BONES FROM BARROWS IN WESTERN LITHUANIA: RESULTS AND INTERPRETATION/LAANE-LEEDU PRONKSI- JA EELROOMA RAUAAJA KAABASTE POLETATUD LUUDE ESIMENE DATEERIMINE AMS [.sup.14]C-MEETODIL: TULEMUSED JA TOLGENDUS
url https://sfx.bib-bvb.de/sfx_tum?ctx_ver=Z39.88-2004&ctx_enc=info:ofi/enc:UTF-8&ctx_tim=2025-02-09T12%3A23%3A57IST&url_ver=Z39.88-2004&url_ctx_fmt=infofi/fmt:kev:mtx:ctx&rfr_id=info:sid/primo.exlibrisgroup.com:primo3-Article-gale&rft_val_fmt=info:ofi/fmt:kev:mtx:journal&rft.genre=article&rft.atitle=FIRST%20AMS%20%5B.sup.14%5DC%20DATING%20OF%20BRONZE%20AND%20PRE-ROMAN%20IRON%20AGE%20CREMATED%20BONES%20FROM%20BARROWS%20IN%20WESTERN%20LITHUANIA:%20RESULTS%20AND%20INTERPRETATION/LAANE-LEEDU%20PRONKSI-%20JA%20EELROOMA%20RAUAAJA%20KAABASTE%20POLETATUD%20LUUDE%20ESIMENE%20DATEERIMINE%20AMS%20%5B.sup.14%5DC-MEETODIL:%20TULEMUSED%20JA%20TOLGENDUS&rft.jtitle=Eesti%20Arheoloogia%20Ajakiri&rft.au=Muradian,%20Lijana&rft.date=2022-12-01&rft.volume=26&rft.issue=2&rft.spage=157&rft.pages=157-&rft.issn=1406-2933&rft_id=info:doi/10.3176/arch.2022.2.03&rft_dat=%3Cgale%3EA730613267%3C/gale%3E%3Curl%3E%3C/url%3E&disable_directlink=true&sfx.directlink=off&sfx.report_link=0&rft_id=info:oai/&rft_id=info:pmid/&rft_galeid=A730613267&rfr_iscdi=true