VA(T)-tarindist ja selle alternatiividest vanemas kirjakeeles

Artiklis analüüsitakse nägema-verbi komplementlaiendite näitel 17.–19. sajandi eesti kirjakeele va(t)-tarindeid ja nendega funktsionaalselt sarnaseid konstruktsioone. Osutub, et lõunaeesti kirjakeeles on va(t)-tarindi suhteline esinemissagedus suurem kui põhjaeesti kirjakeeles, kuid tarindi olulisim alternatiiv nii põhja- kui ka lõunaeesti kirjakeeles on et-komplementlause, mis toimib samasuguses rollis ka tänapäeva eesti kirjakeeles. Eeskätt põhjaeesti kirjakeeles esineb ka muid alternatiivseid konstruktsioone, nagu ma- ja da-infinitiivi- ning nud- ja tud-partitsiibitarindid, samuti sidendita kõrvallaused. Kõigi nende tänapäeva kirjakeelest kadunud alternatiivide suhteline esinemissagedus on 17. sajandil olnud suurem kui 19. sajandil, kuid lõplikult pole need põhjaeesti kirjakeelest 19. sajandi keskpaigaks veel kadunud.VA(T)-construction and its alternatives in Older Literary Estonian. The article analyzes va(t)-constructions and functionally similar constructions in the 17th–19th century Literary Estonian on the example of complements of the verb nägema ’see’. It appears that in Literary South Estonian the relative frequency of va(t)-construction is higher than in Literary North Estonian while the most significant alternative of the construction in both Literary North and South Estonian is et ’that’ complement clause which functions in the same role also in Modern Literary Estonian. Other alternative constructions are present primarily in Literary North Estonian such as ma- and da-infinitive constructions and nud- and tud-participal constructions, also relative clauses without relativizers. Although the relative frequency of these alternatives missing in Modern Literary Estonian was higher in the 17th century than in the 19th century, they were still not completely wiped out from the Literary North Estonian by the mid-19th century.